PACAMPUR GETIH
Dina hiji poe AMIR jeung UMAR keur asik ngobrol bari ngopi dina teras imah anu nyanghareup ka kulah.
UMAR " lain MAR, ari kolot baheula ngmong nateh sok bahasa siloka nya "
AMIR " enya sih, sorangan oge loba nu teu kaharti asal namah, INGET BAHEULA KEUR LEUTIK ceuk kolot teh cnah ulah sok diuk dilawang, pajarkeun teh sok nongtot jodo cnah "
UMAR " enya padahal mah lain nongtot jodo, nupuguh mah ngahalangan batur we rek liwat, tah jiga ulah sok ngadahar cau sisina, padahal mah, CAU PANG SISINA PAN PANG JEBROG NA "
AMIR " terus urang teh baheula keur leutik, pedah sok ulin ngariung jeung awewe, cnah bahasana teh ulah sok ulin ngariung jeung awawe cnah, BISI PACAMPUR GETIH, KU URANG TEH DIPIKIRAN ulin jeung awewe make kudu pacampu getih, na kumaha dicampurkeunnana ? "
UMAR " aripek pek mah lain pacampur getih nya, nupuguhna mah BAHAYA, BISI PACAMPUR CAI MANI, diluar nikah, "
AMIR " heueeuh MAR, lain bohong, pan pacampur nu kitu mah teu pandang bullu ning, dimana wae ge bisa jadi "
UMAR " atu nya heueuh, pan pacampur cai ETAMAH PEDO JEUNG GURIH "
AMIR " PAINGAN ATUH ZAMAN AYEUNA LOBA CURANMEK ".
No comments:
Post a Comment